tänasus

2011-09-04T02:55:00.000-07:00

Huvitav, kui ma oleksin elanud mõni sajand tagasi, missugune mu elu siis olnud oleks. Kui palju on minu isiksuses sotsiaalseid reegelid, moraalitunnetust, lähiajalugu ja sõpru?

Kas ma oleksin samasugune inimene, kui elaksin maal ja talus ja talitaksin loomi ja käiksin hiies kõrgemaks ja hõredamaks saamas ja kiigel meelt lahutamas.

Ma ootan ikka vastust Student Finance Englandist, minu tulevik on paari bürokraadi käes. Tore mõte.

2011-06-04T13:42:00.000-07:00

Ma pole maailma kõige kauem kirjutanud, aga sain äkki targaks ja otsustasin eesti tähestiku üles leida. Kahjuks olen numbritega nii ära harjunud, et ei oskagi justkui enam õigeid tähti kasutada.

Ah et kuidas mul siis läheb.? Töötan ja töötan töötan ja töötan. Loodetavasti varsti hakkan õppima. Igatsen kodu ja koduseid. Kuna olen hiljuti ainult hiliseid vahetusi teinud, siis pole juba kuu aega õieti Matti kah näinud. Tal nüüd kriketimeeskonna kapteniks-olemisega sada ja miljon seitse kohustust.

Peeter ja Tiia juba lahkusid. Sõitsid tagasi koju. Ja Merri-Liis läheb varsti ja siis juba jäängi jälle üksinda.

Kirjutan siis, kui midagi öelda on. Kaua pole midagi öelda olnud, olen endaga vestlusi pidanud, ehk varsti jälle on.

Küll ma siis teada annan.

Tii

heh

2010-09-11T10:03:00.001-07:00

Yhel hetkel m6tled, et k6ik hakkab paremuse poole minema, aga maailmas on ju alati tasakaal? Nii et alati on midagi, mis peab ka sitasti minema.
Lootus on yks vastikumaid tundeid inimpsyyhikas. Lootus, pettumus, lootusetus.
Eile k2isime teatris. K6ige halvemas teatris Exeteris. Aga tykk oli hea. Ex-t88kaaslase Claudia lavastatud ja draama doktorandi kirjutatud. Filosoofiline, eksistentsiaalne ja psyhholoogiline. Ja arvake, palju publikut oli? Kuus inimest. Yhemehe S6rmuste Isand l2ks samas t2ismajale. J2rjekordne tasakaal?
Ma pean homme t88le minema. See ajab mul sydame pahaks :D Ma arvasin, et ma olen ainus, kes seda vihkab, aga tundub, et mitte. Tuleb v2lja, et ma olen ainus, kes veel t88l nutnud pole. See alles on saavutus! Aga v6ib-olla homme juba nutan. Kes teab...
Muide, mul on vist p2riselt p2ris inglise omavanune s6ber. P2ris yllatav, aga ka tore.
Ma ei tea, mida kirjutada, ma ei tea, kas mul on piisavalt 8elda, v6i kas ma oskan end v2ljendada.
Vististi mitte.
Varsti saan 8elda "tere" Sandrale, Liinale, Petsile ja Tiiale. Ja siis m6tlen, kes j2rgmine olla v6iks, kes pudrum2gesid s88ma ja piimaj6gesid jooma tuleb.
Ma olen t2na yksi kodus. Alfie on kah, aga kala kolis 2ra tiiki. Ma olen siin ainult oma m6tetega ja enne oli hea, nyyd pole enam nii hea. Hiljem on j2lle parem. Kindlasti on.

http://www.youtube.com/watch?v=EcCwTJU1lkU

S6prusest ja ambitsioonist

2010-08-07T12:00:00.000-07:00

Nonii, lubasin Kadrile, et kirjutan eile, aga siis tuli Matt koju, ja kas mul p2rast seda siis enam arvutisse lubatakse minna? :)
Imelikku k22net kasutavad eestlased arvuti kasutamise kohta. Aga samas ka tabavat, sest enamik inimesi l2hebki justnimelt arvuti sisse, p2rast ei kuule ega n2e ja vahetavad reaalse virtuaalse vastu.
Internetis on kah igasuguseid s6pru, Facebookis ja Orkutis suhtleme m6nikord inimestega, kellele t2naval "teregi" ei ytle, v6i siis peame messengeris pikki vestlusi, et p2riselt kohtudes, teeme ainult m8k-m8k ja tunneme piinlikku vaikust.
K2isin reedel linna peal, et otsida, kas kuskil m6nda paremat t88d pakutakse ja niisama end tuulutamas. Exeteri High St-l ikka sagib palju inimesi. Tean, et k2ime klishee j2rgi, mis v2idab, et v2lisilme v6ib olla petlik, aga eks ole ma oma elu jooksul ka p2ris palju inimesi kohanud ja usun, et esmamulje on alati just see 6ige mulje, vahepeal v6ib arvamus inimesest muutuda, ent l6puks tuleb t6deda, et j6uame ikka ja alati esimese mulje juurde tagasi.
Igatahes, n2gin linna peal igasuguseid inimesi, stereotyype ja muidu tyype. Naisi, kes kannavad pead nii pysti, et vihm v6i siinkohal ka kajaka kaka sajab ninaaukudest sisse, samas endil silmis tyhi pilk, ja ma m6tlen, et kui ma peaks selle inimesega koos t88tama, siis teaksin juba ette, et ta on vastik ja n2hvaja ja targutaja, ise sygavamat teadmist omamata. Ja siis ta k6nnib veel paar sammu ja naeratab, sest saab kokku oma s6pradega. K6igil siin Inglismaal on s6pruskond. Yksk6ik, kui vastik inimene ise on, alati leidub kedagi, kes tahab temaga koos liikuda, on seal siis m2ngus m6ni omakasu v6i yksk6iksus, ent alati leidub keegi.
Eesti aga on rahvaarvult nii v2ike, et kohe peab kena olema. Ma ei r22gi siin viisakusest, seda eestlastel palju ei ole, aga tahaksin r22kida hoopis ustavusest ja hoolivusest. Eestlased ei saa endala lubada vastikust, hoolimatust, k6rkust, sest muidu nad lihtsalt oleksid yksildased. Eks loomulikult erand kinnitab reeglit, ja olen kyll ja kyll kohanud inimesi, kellest tahaks kaarega m88da k2ia, ent tavaliselt neil inimestel pole palju s6pru, v6i kui on keegi, kellega kuskil k2ia, siis tavaliselt saavad need kaaslased ruttu aru, kelle v6i millega tega ja p6genevad k6igi nelja tuule poole. Mul on kah olnud inimesi, kellega ma olen olnud s6ber vaid paar kuud, nende kuude jooksul taibanud, kui kohutava olendiga ma end sidunud olen ja sidemed katkestanud, ja siis j22vadki need j22nuk-inimesed, kes loovad s6prust vaid paariks kuuks, nii kauaks, kuni nad suudavad maskeraadi pidada.
Aga siin on teisiti. Siin on testi igayhe jaoks kuskil keegi, ja keegit on rohkem kui yks. Inimesi on lihtsalt kymneid ja kymneid kordi rohkem. Ja leiavad k6ik omasuguseid.

Ma l2hen j2rgmisel sygisel ylikooli, siin, Inglismaal, ja olen juba elevil!
Ja ei taha enam orjat88d rabada.
Peale k6ige kukkus mu verer6hk n6nda madalale, et pidin end t88lt koju kysima, selle peale mu peale karjuti ja ei tahetud lubada. Tore on seal. :S
Nyyd joon vaheajal soolvett, mis ajab kyll oksele, end hoiab minestamise eest.
Ometi pean olema responsible ja enne uue t88koha leidma, kui vanast lahkun.

PS! Palju 6nne, Anu ja Raimond! H6issa!

Tsau.

Triin Troon

2010-07-24T08:46:00.000-07:00

jajaaa! Ma tean, et pole miljon aastat kirjutanud, aga eks selleks peab kah natuke vaim peale tulema ja ma olen lihtsalt nii v2sinud, et ei j6ua trykkida ega m6elda. Aga m6nes m6ttes on see v2simus hea, sest see on v2simus t88st :)
Jaa, k2in juba kolmandat n2dalat t88l, kohvikus, nimega Boston Tea Party, seesama, kus Kadri Bathis t88tas. L2ksin esimestele p2evadele vastu suure hurraaga, arvasin Kadri k6neluste j2rgi, et seal k6ik inimesed toredad ja k2iakse p2rast t88d v2ljas ja t88l pidevalt m6nus tunne. A no ei ole, noh, ei tea, kas mina olen imelik, v6i lihtsalt Exeteri oma ongi midagi hoopis erinevat. K6ige hullem on muidugi see, et pean kell 6 hommikul 2rkama. Mina, kes ma olen harjunud v2hemalt 10-tunnise unega, pean nyyd kuuega hakkama saama ja ausalt 8eldes hea on, kui p2rast t88p2eva koju j6uan vantsida. Ei saa ka mainimata j2tta, et kaks esimest n2dalat t88tasin 45 tundi, mis on p2ris palju yle normaalse aja. nii et yle 9-tunnised p2evad on vaja m88da saata.
K88gis on muidugi temperatuur pidevalt yle 35 kraadi ja ylikiire.
Tegelikult, pean nyyd sygavalt j2rele m6tleme, kas ma tahan seal end tappa, v6i pean midagi uut leidma. Ma lubasin sealsele juhatajale, et olen v2hemalt aasta, aga kui mu keha ikka ytleb mulle, et ma ei peaks seal t88tama, siis pean teda kuulama. Tegelikult mul on teisip2eval yks teine intervjuu, praegu olen ysna kindel, et l2hen proovin sinna kah, kui ei saa, ei saa, orjan edasi, aga kui saab, siis l2heksid asjad kindlasti lihtsamaks. v2hemalt ei peaks yletunde tegema!
Matuke sai kah t88le! Exeteri ylikooli, majandusosakonda, IT ylevaatajaks, v6i miskit sellist. P6him6tteliselt ta ei pea mitte midagi tegema ja saab £8 tunnist ja mina orjan nagu lollakas miinimumpalga eest.
Yleyldse on keeruline nyyd sellises kohas t88tada, sest tean, mida 6ppida tahan ja mis ametit pidada. M6istus ju ytleb, et pean hoopis selle nimel vaeva n2gema ja selle teise asja nimel t88tama. Eriti, kui pooled BTP t88tajatest on huumorivaesed lauajalad.

M: Piibel ju ytleb, et me oleme syndinud Aadamast ja Evast, see t2hendab, et oleme k6ik intsestilapsed
J: Ei, mina ikka usun, et me arenesime ahvidest
M: Aga kuidas me saime ahvidest areneda, kui ahvid ikka veel elavad
J: Ei, mitte nendest ahvidest, vaid sellistest, kes elasid enne inimesi ja ahve, teistsugused ahvid!
M: Aa

Ma ei hakanud isegi midagi vahele ytlema, lihtsalt naersin endale. Vat kus on eksistentsiaalsed probleemid noorikutel.

Matt l2hen homme kriketituurile, terveks n2dalaks, ja mine pean t88l k2ima. Oeh...elu v6iks ikka lihtsam olla. Aga lihtne on igav, normaalne on kah igav :)

OK,
Love you!

Tiinu
X

2010-06-19T14:32:00.000-07:00

Weirdly it's not as bad as I thought. First few days were really good. Reminescing and all. But towards this week I've been getting the stupid old feeling of uselessness again. I did go to an interview but you know, I probably talk too much and am alltogether a bit weirrrrd. Although, weird is good, normal is boring.
Been watching a lot of football and listening to lot of good music and mainly! been eating really well. Oh, all that stuff in supermarkets! Just go and get whatever you feel like. Although still no proper rye bread. Also tried to find some fresh yeast today...It was a good try! :) So kapsapirukad better be amazing tomorrow.
I've been left alone today. Been feeling quite bored and head's been spinning, but I guess time for yourself(myself) is good.
Also had some good conversations with Liina and Kadri today! Thanks for being so incredible!
Also London was interesting. Still didn't win me over but was better that time.
The house will be sold soon, have no idea what is going to happen to us after that. Neither of us have jobs nor money, so it'll be ...interesting.
And also...sorry, mum, use Google Translator. :)
Tomorrow will be cricket and on Monday the circle begins. Always the same view through the window. Always the same trees and same coloured roofs, same shade of light in the room, same smell, same temperature, all static, too static.

Niirt Noort

today's song

and another

kakskeelsus

2010-05-19T09:28:00.000-07:00

I have decided to write in English today. Just to get into the mood of moving. It's been a bit difficult lately. I mostly speak Estonian and then I try to talk to Matthew and just say ammmm....all of the time. It's really frustrating, especially because I have to find a job as soon as possible. And imagine having a job interview and answering with one-word-sentences and maybe using some Estonain words. Like mine perse at the end :D

Miks on kõik nii nihkunud?

2010-05-12T02:56:00.000-07:00

Maailm triivib maailmalõpu poole. Me ei pruugi kõik apokalüptilistes katastroofides surra, ent kõik toimiv nihkub kohalt ning pärast nihet tuleb end hakata uues maailmas kehtestama ja end ette valmistama uueks nihkeks.
Praegu on kaks võimalust: maailm nihkub paremuse poole; maailm nihkub halvemuse poole.
Kus on kõik need indigolapsed, kes pidid maailma muutma? Kus on see hoolivus ja armastus, mida lubati maailma üle tuua. Uue põlvkonnaga. Või on see põlvkond alles liiga noor ja ei suuda enne nihet midagi ära teha? Siis muutub kõik halvemuse poole. Konfliktid, sõjad, inimesed ei hooli teineteisest. Energeetilise tasandi põrkumised.
Eile ei aidanud meil keegi käru rongi peale tõsta. Meie ümber seisid noored mehed, täis tööjõus naised ja mitte keegi ei pakkunud abi. Käru jäi ühe rattaga rongi ukse taha kinni, kott kukkus rongi alla, minu käes oli laps, lõpuks sain ühe käega käru rattast lükata, et see täpselt avausest sisse mahuks. Kuskilt inimeste tagant tuli ainsana vana mees, kes soovis aidata. Siis aga oli juba hilja.
Siis, kui oma rongi jõudsin, lugesin akna pealt rongiluulet:
Jürgen Rooste:

Siin ma olen -
saatana väike abiline

Kõik on korras
nagu alati

Ma vihkan end
ja armastan sind
ega suuda
meie kahe vahel valida

kui küsid
kuidas läheb
vastan: sitasti
nagu eestlastel ikka

Eestlasel läheb ikka nii sitasti, et ei suuda kaht noort naist ja ühte väikest tütarlast rongi peale aidata.
Õnneks Matt ei oska veel nii hästi eesti keelt, et saaks aru, millest ma kirjutan. Ma olen ju loll, idioot, räägin mingist nihkest ja indigolastest. Neid ei ole olemas! On ainult üks sitane naiivrealismi täis maailm.
Vot nii.

Varsti oleme jälle sitase naiivrealismi maal, kus inimesed Sind alati rongi peale aitavad.

T.

valimised-valikud

2010-05-07T05:11:00.000-07:00

Inglismaal on valimised. Konservatiivid on saanud kõige rohkem kohti. Aga et nad ainult võimule ei pääseks! Muidu võiksin vist Inglise ülikooli astumisega hüvasti jätta ja vaevalt mulle keegi enam töödki anda julgeks. Pärast on mul silt küljes: Ida-Euroopa hoor...
Kuidas ma ikka siit lahkun siis. Täna juba teine inimene tuleb minu juurde ja palub, et ma ära ei läheks. See on raske. Aga mis mind siingi ootab? Väikesepalgaline müüjatöö. See pole ju minu jaoks. Oleksin vaid poolenisti tõsiselt-võetav. Ja minu armastus ei oleks rahul ja ma ise ei oleks rahul. Ma oleksin kurb ja aedikusse lukustatud.
Ja kui nüüd päris aus olla, siis juba praegu tehakse vahet vanade ja uute Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Mis õigusega nad seda teevad???????????
Prantslane ei pea endale 90-naelast work permitit tegema, aga eestlane peab? Juba praegu nad diskrimineerivad, mis siis edasi saab?
Pfff....

2010-04-29T06:14:00.000-07:00

Nõnda hall on täna ilm ja sama hall on tuju. Kuskilt lugesin, et kui tuju muutub ilma muutudes (ehk siis ilusa ilmaga hea ja koleda ilmaga halb), siis on arvatavasti tegemist depressiooniga. No sellisel juhul on kogu Eesti depressioonis, kuigi, ega sealgi midagi nii uskumatut pole.
Aga Vormsi n ütles ühes intervjuus, et ilma ei tohi "koledaks" sõimata. Ilm pole kunagi kohutav ega kole ega paha. Mõnikord on vihmasem jahedam, siis jälle kuivem ja soojem, et aga taimekesed ilusti kasvaksid. Kellel üldse on õigust meie planeeti kritiseerida? Peame hoopis Maad armastama ja teda kaitsma ja võtma õnnistusena seda, mis ta meile pakub.
Ja mitte sööma E-aineid täis sööki. Jah, tahtsin saia osta. Lugesin siis etiketti. E-ained varieerusid ühest kaheksani. 8! e-ainet ühes väikeses saiapätsis. Pärast seda mõtlesin küll, et kolin maale ja kasvatan ise söögi ja söön siis seda, ainult nii tean, et see puhas on. Õnneks veel puutumata loodust Eestis jätkub. Natukene.
Ja mets on nii hea. Tahan alati metsa, kui midagi pahasti on. Vaikusesse ja pehmusesse ja elu keskele. Ja siis korjan sealt seeni ja marju ja joon kevadeti, enne rohelust, kasemahla.
Oeh.

Tiin

2010-04-19T08:57:00.000-07:00

Olen jätkuvalt Minu... sarja lainel. Lugesin veel läbi Minu Ameerika ja imekombel postkasti potsatanud trükilõhnalise Minu Kolumbia. Hetkel olengi veel viimase kütkes (Oleks eelistanud raamatu pealkirjana Minu Colombia). Tundub ikka veel uskumatuna, et raamatu algus ja lõpp nii kardinaalselt erinevad. Kui pildiseeriani jõudsin, rääkisin juba töökaaslastele, et polegi nagu midagi erilist see raamat. Loetav, aga silmad otsivad pidevalt poole lehekülje peal midagi huvitamat. Siis aga läks äkki nii põnevaks, et kui lõpetasin, avastasin et olin vasakusse peopessa küüntega sügavad jäljed muljunud. Ja nagu autor kirjeldab oma kuuajast keerulist ülemineku perioodi (pärast haiglast väljasaamist), siis mina vaevlen praegu raamatu võõrutusnähtude küüsis. Ma ei oskagi midagi täpsemat kirjutada, kui et tundsin autorile kõvasti kaasa. Oma ülevoolavas Colombia-õnnes oli ta tegelikult sügavalt õnnetu. Ja vaielgu mulle või kõik inimesed vastu, aga ma tean, et sellises pidude ja lõbu tsüklis petab inimene end näilise õnne ja muretusega. Kõlan kui usukuulutaja, aga tõelist õnne on võimalik kogeda vaid spirituaalsel tasandil ja hedonism ei vii eudaimoniani.

Minu Ameerika oli tore, kinnistas vaid mu arusaamu ameeriklastest. Oma ülevoolavas sõbralikkuses on nad ikka ignorantsed ja ajuloputatud. :P
Vabandan siin Abby, Hannah ja Jessy ees, kes on väga toredad ja armsad inimesed ja haritud ja erudeeritud, aga sealsamas ikkagi nii uskumatult naiivsed.

Vahel on vaja vaid ühtainust rumalat naeratust iseendale, et vee alt vee pinnale tõusta. Kallas on küll veel kaugel, aga pinnal olles on selleni oluliselt parem vaade!!

hedonismist

Minu Hispaania jõudsin kah vahepeal läbi lugeda, huvitav, miks ma selle enne unustasin...

Triin Troon

"Ja anna meile andeks meie võlad"

2010-04-10T05:55:00.001-07:00

Võtan siis kah veidike Nirti romaanist rääkida. Kõigepealt oli mul üsna ebamugav alustada. On ju autor minust noorem ja juba avaldanud raamatu jne jne. Ma ei olnud kade, lihtsalt hakkas endast veidi hale, et ma pole midagi sama lahedat suutnud teha.
Kui viimaks lugema asusin, siis oli raamatut juba üsna keeruline käest panna. Esimene lehekülg on väga kavalalt kirjutatud. Lajata aga kohe puuga lagipähe, siis hakkab lugeja huvituma. Just esimestes peatükkides oli tunne mõnusalt üles kruvitud, oleks tahtnud isale rusikaga näkku lüüa ja ema lihtsalt raputada, kuni talle mõistus pähe tuleb. Sellise mehe juurest on tarvis koos oma kompsude ja kahe lapsega tuhatnelja minema kihutada.!! Rumal naine! Kahjuks pean ütlema, et pärast esimest osa, järk-järgult, suutis sisu mind aina vähem enda kütkes hoida. Keeleline nauding saatis kuni viimase leheküljeni, ent peategelase hilisem elukirjeldus oli kuidagi pealiskaudne ja väheusutav. Eks autor on ju veel noor ja kujutada ise-end või oma tegelast ette aastates, mis endal alles dekaadi kaugusel, jah...
Kõige tobedam oli oma õelt peika üle löömine, mis iseenesest oma tobeduses just töötas.
Peategelane ise oli hästi välja joonistunud, ent mõned teised jätsid küll ebaloomuliku mulje. Anne-karakter jäi minu jaoks kuidagi poolikuks. Välja lugesin vaid kunstniku-tüübi poole, nii et tutvus temaga, oli kui tutvus 2D maaliga.
Põmpa tegelaskuju oli juba natuke parem ja kuidagi lihtsamini hoomatav, ise-asi, kas Liliti ja Peetri sõpruse peale oleks saanud tekkida armatus? Minu jaoks see ei töötanud, kuigi selle kriitikaga lähen ma juba autori ettekujutluse kallale.

Tegelikult mulle ikkagi meeldis selle raamatuga aega veeta ning minu austus noorele inimesele, kes on oma aastate kohta midagi nii head ilmavalgele loonud.
Elagu Eesti kirjandus!
:P

Lihtsalt mõned mõtted ilmast ja kodumaast

2010-04-09T02:53:00.000-07:00

Kadri tuleb külla! Nii tore, tundub, et pindakäimine tasub end lõpuks siiski ära. Ma arvasin, et see tema puhul ei tööta, aga ta töötab siiski!
Ja Kadri, kui Sa nüüd peaksid alt ära hüppama, siis ma lihtsalt PEAN Sind karistama!
Ma olen jälle tööl. Nii nüri on siin. Tahan ära, vaim röögib muutuse järele. Ei tea, kas minuga nüüd hakkabki nii olema? Pean kuskil vaevalt aastakese vastu ja siis tunnen vajadust jälle midagi uut ette võtta. Paar päeva tagasi tuli üsna kurb tundmus mu üle. Kuidas ma lahkun ja jätan kõik armsad inimesed siia maha.? Eelmisel korral polnud see päris nii, sest kuskil kuklas teadsin, et veedan Inglismaal vaid ühe lühikese etapi oma elust, see etapp venis küll veidike pikemaks, kui esmalt planeeritud, ent jäi siiski vaid pisut kauemaks kui aasta.
Vähemalt on nüüd tagant-tõukav jõud, mis käseb mul suuremapalgalist tööd otsida, et ikka tihedamini kodumaal käia saaksin.
Kahjuks jääb sel aastal uuesti ülikooli astumine ära. Ja jälle majanduslikel põhjustel. Loodan järgmise aasta peale, väga loodan. Kui kindel idee ja kindel siht on silme ees, siis on natuke lihtsam asja edasi lükata. Enam ei näri mind vastik ärevus ja teadmatus ja ma ei ole ka teiste inimeste rusuva pingeteki all.
See Eesti-elu on mulle justkui teraapiana mõjunud. Nüüd on vaja vaid eesmärgikindlus säilitada ja soovitavalt mitte uuesti masendusse langeda.
I can do it! :)

2010-03-26T03:47:00.000-07:00

Lugesin eile "Minu Soome" läbi. Mõtlesin küll, et jätan selle tänaseks tööle, et igav ei hakkaks, aga ei suutnud ikka õhtul vastu panna ja pidin süvenema. Võttis umbes 4 tundi, selline hea ja lühike ajaviide. Keeleliselt või sisulisest midagi väga erilist ei olnud, aga see-eest andis hea ülevaate Soomest ja soomlastest, mis ju tegelikult ongi selle sarja eesmärk. Oleks tahtnud natuke rohkem ja ülevaatlikumalt teada autori sõpradest, üldse oleks iga lõigu juures võinud olla rohkem informatsiooni.
Siiski suutis lugemine mu peas tekitada erinevaid diskussioone ise-endaga, mitte, et see oleks olnud autori eesmärk.
Hakkasin jälle nostalgitsema eesti keele üle. Kuna autor on keskealine, kasutas ta mõningaid sõnu, mida minu sõnavaras pole, ma muidugi tean, mida nad tähendavad, aga minu noor elu on nii läbi imbunud uuest meediakeelest, et ei suuda ma neid vanu mõisteid enam ellu äratada. Sellest on kahju. Keele arenemine on loomulikult paratamatu ja enamasti ka positiivne, kuid vahel tundub mulle, et keele uuendamine peaks käima läbi vana keele. Inglisekeelset sõna "renew" on siinkohal parem kasutada, sest see kätkeb endas vana uuesti uueks tegemist, eestikeelne "uuendamine" aga on ainult tulevikku suunatud.
Üldiselt kardan ma, et hakkame aina rohkem unustama meie soome-ugri keelt ja tekitame endale mingisuguse uue tehiskeele. Ma mäletan küll, kuidas me õega naersime, kui ema kasutas sõna morgendama/morjendama. Nüüd aga kasutan isegi seda hea meelega, ja kasutaks palju sarnaseid, kui oskaksin
Keegi võiks keeleuuenduse asemel hakata keelevanandust tegema!

Ja teisena pani see raamat mind Soome minna tahtma (<-----eriti kohmakas lause :D ). Ilus ja puhas Skandinaavia ja viisakad inimesed, aga ikkagi kuidagi nii armsalt oma. Aga mis ma siin Soomest räägin, endal veel Eestigi avastamata! Kõigepealt tuleb ikka oma nina-alust tundma õppida, või tegelikult oleks vist parem kasutada tunnetama õppida, et alles siis minna laia maailma.

Tirin

Tunne kaarti!

2010-03-12T02:14:00.000-08:00

Plakat Edelaraudtee Tartu-Valga rongi seinal kujutas maailmakaarti ja rongiaegu. "Tunne" on eesti keeles üks imelik sõna. Käsitleb nii aju kui südant. Muidugi Matt vaidleks mulle vastu ja ütleks, et süda pumpab lihtsalt verd ringi ja see ei saa midagi tunda. Ometi haarame me rinnust, kui kuuleme midagi halba ja tunneme, et südame alt tõmbab õõnsaks, kui satume ootamatusse olukorda. Ehk siis eestlase jaoks käivad loogika ja emotsioon käsikäes. Kui ütleme "tunne kaarti", siis mõtleme selle all nii õppimist/teadmist kui seda, mida see sõna üldtähenduses on.
Nii et ma võin ju üritada olla loogiline ja ratsionaalne ja mängida lääne mõistes "tarka", aga kuna ma olen siin, Eestis, kasvanud ja emapiimaga omandanud keele, kus "tundma" tähendab nii tundmist, kui äraõppimist, siis oma olemust muuta on siiski väga keeruline, ja iseeasi on, kas ma üldse tahangi!
Ei taha!

nüüd

2010-03-09T03:34:00.000-08:00

Tundub, et paar aastat on viimasest korralikust sisestusest möödumud. Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et vahepeal on väga palju juhtunud, elu on teinud palju pöördeid võõrastel käänakutel, minu kompositsiooni on lisandunud uusi koostisosi, ümbrus on teisenenud, sisu on harmoniseerunud, kuid kui nüüd päris aus olla, siis mina vaatevinklist läheb kõik ikkagi vektorina edasi. Ma ärkan hommikuti üles ja heidan õhtuti magama, aeg on olnud konstante. Kuidas ma saaksingi rääkida muutustest, kui need toimuvad ju minu enda elus, selles elus, mida ma päevast päeva igal sajandiksekundil läbi elan, nii ka ei tahaks ma rääkida muutustest vaid ikka sellest samast läbitud konstantsest ajast, mis vahel ehk värvust vahetab või teiste vektoritega ristub, ent see jääb ikka selleks samaks kiireks, mis algas kuskil 1987. aastal.l

appi

2008-07-12T09:27:00.000-07:00

Ma lugesin just Rate.ee-st noorte tudrukute kirjutatud jutukesi. Lihtsalt jube, missugused need olid. Natuke tore, et nad uldse viitsivad kirjutada, aga sisu ja sonavara ja oigekiri. Taiesti uskumatu, kuidas noored eestlased enam meie keelest lugu ei pea. Ise valismaal olles saan aru, kui armas ja hea ja ideaalne meie keel on.
Ma tahaks nii juba eestikeelseid raamatuid lugeda. Luuletusi. Marie Underit.

englandia

2008-04-13T02:18:00.000-07:00

peaks vist kah midagi kirjutama, sest ma olen ikka natuke troubled hetkel. Pea on sassis. Või ei ole siis kah, või ma olen ülirahulik. Jah, seda olen kah tegelikult. Mul polegi teglikult midagi kirjutada.
;)

NÄGEMISENI

2008-03-18T02:29:00.001-07:00

sügiseni siis;)

äraminemismeeleolud

2008-03-15T03:15:00.000-07:00

Noh, polegi kaua kirjutanud. Pole vahepeal midagi teinud, aga siis ei jõuagi midagi muud. Olen jälle natuke haige, niiiiiiiiii suur kopp on ees sellest külemtusest pidevalt. Võib ju loota, et Inglismaal läheb paremaks, teine kliima ikkagi ju, olgugi, et tatine.
Nii ülinaljakas, et inimesed hakkavad alles siis oma "lähedasi" väärtustama, kui nad käest läinud on. Viimaste päevade jooksul on olnud eriti üllatavaid käitumisi. Ja kohe tõesti üllatavaid. Kui ma vahel juhtungi teadma, kuidas inimesed käituvad, siis need viimased situatsioonid on küll ootamatud olnud. Kuigi, eks ma natuke teadsin, et enne minekut midagi toimuma hakkab. Nojah, nüüd pole enam midagi teha.
Ootan küll juba minemist, kuid võtan seda ikkagi väga rahulikult. Ma olen viimasel ajal üldse selline mitte-üle-reageerija. Rahulikuks muutunud. Vist olen suureks saanud. Või siis olen ma väikseks jäänud. Sündides olin ma suur. Olin küll.
See on nii seatud, et aeg ei peatu...vaid aina edasi tõttab
No kes küll tegi nii rumalat asja???

maailma tühisus tekitab küsimusi

2008-03-04T01:23:00.000-08:00

Miks on nii, et alati, kui ma rahul olen, tuleb miski rumal ja kisub rahulolu mu seest välja ja rebib selle tükkideks? Miks ma olen alles nii roheline, et ei oska seda säilitada. Miks üldse peab midagi nii palju õppima, ma tahaksin kohe teada. Järgmisel korral sünnin teadmistega, siis on rohkem elada.
Praegu on hommik. Minu jaoks. Ma just ärkasin. Mõne aja pärast ärkan teise maailma. Huvitav, kummad hommikud paremad on? Aga igatahes, sügis tuleb ikka parem kui ükski teine sügis, sest mul on visioon. No ma lihtsalt käsen sel parem olla. Ja siis ta ongi. Sest mina ise olen parem, olen teistsugune, olen sama.
Kui külm on külm?
Miks elektroonika on tahke ja kõva? See on lauslollus.
Elus peab ikka valikuid tegema. Ja ma olengi teinud. Head-aega.

Kuld

2008-02-19T15:04:00.000-08:00

Ja ma ei mõtle sellega Terminaatori BEST OFi, üldsegi mitte:) Ma ikka mõtlesin päris kulda. Juba päris tillukesest peale olen mõelnud, miks kuld nii hinnas on, sama hästi võiks alumiinium vms olla midagi eriti ilusat, millest ehteid tehakse jne. Miks just kuld? Ma olen kindel, et mõnd teist metalli leidub veel vähem kui kulda. Aga nüüd ma natuke tean, miks see nii on. Ja inimesed, koguge-koguge kulda, varsti peab niikuinii kõik ära andma. Ja kõige iroonilisem on muidugi see, et mul on kullast kõrvarõngad ja kaks sõrmust praegu küljes. Aga kui ma peaksin elama elu my way, siis oleks ma koopas, alasti ja kodeeriks ennast lahti. Kaugel on se asi, kaugel.

Appile, ja täna helistati mulle ja öeldi, et arvuti on korras. Ma nii loodan, et minu oma kah, sest nii palju kui mina sellest ebaasjalikust kõnest aru sain, siis rääkis see tüüp ühest arvutist, kuigi ma viisin parandusse ju kaks. Noh, igatahes, hoian pöidlaid selle peale, et minu arvuti töötaks. Siis ma vist lihtsalt võtaks endale päeva ja veedaks selle oma arvutiga. Mmmmm, minu muusika, minu pildid, minu raamat, minu mängud. Olen oma arvutit igatsenud:D Ja kui haige see tegelikult on, et ma igatsen masinat. Kuhu me küll jõudnud oleme? Kuigi muidugi, indigod on tehnoloogiaga tihedalt seotud.

Tahaks juba Bathi. Ma loodan, et seal on hästi palju ilusaid ja ideaalseid mehi:D Noh, muidugi, ma loodan, et seal on ka elu- ja töökoht, aga noh, poiss-sõpru võiks alati olla:D

Mul on mingi JÄLLE eriti vastik nohu, aga olegem ausad, vahepeal oli mul ikka väga külm. Ja millegipärast sain ma eelmiselgi korral oma nohu Rockiklubist. Vot. See on ikka üks saatanasigudiku koht. Aga ma nüüd igatahes siirdun unedemaale, kaustik on kõrval, et saaksin hommkul sinna üles tähendada kõik, mis öö jooksul nägin.

Good night ya all!!!

Sellisesse mehesse armun;)

2008-02-18T02:53:00.000-08:00

You would fall for a Sensitive GuyYour man will have dreamy, mysterious eyes and a shy, sweet smile. You'll be head over heels from the moment he first quotes Shakespeare to you in that inspired voice of his. Your Mr. Perfect knows how to be extremely romantic and is in tune to all your moods. He will be able share tears with you. He will always notice when you get a haircut or wear a special dress. Besides being poetical, he may be also musically talented and play you sweet melodies to win your heart. Needless to say, he will love you like crazy.

2008-02-18T01:54:00.000-08:00

Täna hommikul oli suhteliselt ebameeldiv enesetunne:( Eriti kaheksa ajal, siis kui Teele tuli. Noh, ei tasu ikka kuskl Rockiklubi siseõues külmetada enda füüsilist ihu. Samas, seal sai ka vaimset külmetada.
Ultima Thule oli tore tegelt, kuigi kuskilt inimeste tagant kuulata ja vaadata ei olnud ikka sama, mis esimesest reast. Noh, aga selle eest käisin vahepeal turvadega juttu rääkimas. CC oli kah hea, noh, kui see välja arvata, et üks tüüp kitarriga:D arvas, et kui Liina Austraaliast tagasi tuleb, siis ta tapab meid ära, sest Kadri julges öelda, et Ultima Thule oli parem. Noh, ma loodan, et Liina ei tee seda. Või noh, tegelt vahet pole.
Eile õhtul kirjutasin mingi lambist ühe Doris Kareva luuletuse inglisekeelse versiooni. Panen tühja lihtsalt:D
Akadeemilisega kaob tervisekindlustus ära, eks. No ja mina põdesin siin, et arsti juurde minna ei saa. Ja mis tegelikult on? Umbes kaks kuud tervisekindlustus siiski kehtib pärast akadeemilisele minemist, kui haigekassa kustutamisega kiire on, kui ei ole, läheb veel kauem. Keegi oleks võinud kohe seda öelda, ma ei saa aru. Oli siis seda põdemist veel vaja. Muidugi tegelikult, olgem ausad, ma ei põegi enam asjade pärast. Niikuinii olen üks robot. Me kõik oleme. Mehaaniliselt vormitud...
Tahaks juba Vanni. Aga noh, mis mõttes, keegi ei vasta korterikuulutustele. Nõmedad on. Mõtlesin, et ehk ei peaks mainima, et me Eestist oleme. Noh, igaks juhuks, kes endale ikka immigrante korterisse tahaks. Samas, mina tahaksin:D Aga britid ei ole mina. Ei tea, millal see sulandumine võiks toimuda? Enivei, brittide majandus seisabki immigrantide tööl, nii et tehku nad endale need asjad selgeks.
Me ostame vist täna piletid ära. Ja siis mul mingi lihtsalt jääb null krooni arvele:D Mõnus! Kuskilt pole tulemas kah seda rahhi, noh, peaks Tallinnasse minema kiiremini, siis Mark laenab. Vähemalt selle raha-asjaga sai korda. Nüüd on veel ainult KÕIK teised asjad korda ajada. Aga see ei hirmuta!!!
Ma lähen üritan nüüd unenägusid näha.
Sel nädalal saan äkki arvuti korda. Oleks justkui ideaalne, samas, võib-olla ei saa kah, siis läheb prükkarisse lihtsalt. Tore! Mitte!!!
Enivei.
Uni.
Nohu.

Põltsamaa kammib

2008-02-14T02:14:00.000-08:00

Mis mõttes minu mingi enam-vähem tuttav tüüp tappis inimese ära. Kammib ikka!
Eile oli bussis mul ühe inimesega väga huvitav vestlus! Ja kammis kah natuke,või noh, pani ikka mõtlema selle peale.
Aa, täna on sõbrapäev, sain juba hommikul mõned sõnumid. Tore küll, aga noh, samas, mis päev see ka on? Tore küll sõpru meeles pidada, aga nad teavad niigi, et ma neid armastan:D
Eile vaatasin poole ööni Heroes'i teist hooaega. Ikka lahe on see, peaks edasi vaatama, aga Kristo kutsus külla ja arvutid peaks parandusse viima. OK, Kristo vist tuleb hoopis mulle külla;) No vahet pole.
Aga ma lähen nüüd pessu, tundub, et ma kirjutan siia veel täna:)
Ja edu Austraaliasse. Muide, mul vist kah kinda soovitati sinna minna. Imelik.

2008-02-05T13:16:00.000-08:00

Pirre on süles ja ma ei saa hästi 9o890öl- kirjutada, nagu näha:D See oli Pirre käpajälg, päris kammiv, nagu tulnukate kiri või midagi. Kujutan ette, kuidas see oleks metalli graveeritud:D
Aga täna sain veel Liinaga kokku enne ärasõitu. Hullult tore oli, naersime ja tegime eriti ägedad plaanid tuleviku jaoks:D Aga lõpuks oli ikka hullult kahju. Et mis mõttes ma ei näe teda mingi aasta aega nüüd? Natuke uskumatu. Võiks Austraaliasse külla minna! Aa, sest ma olengi rahamees ju. Aga tegelt võiks sinna kunagi lihtsalt kambaga tšillima minna. Oeh, ja palju sinnagi enam aega on, kui mina ja K ära läheme? No mitte eriti. Ja kusjuures, täna langes kivi südamelt, kui mõtlesin, et juhul, kui me ei peaks tööle saama, siis lihtsalt ostame pileti ja lendame tagasi. Nagu ei ole mitte midagi hullu ju:D Ja ma kujutan ette, et see kuu aega oleks kah ikka eriti hea kogemus! Lihtsalt on kergendav, et tagavaraplaan on nii lihtne, muud midagi.
Kohe hakkab Supernatural, lähen seda vaatama. Tahaks tegelt juba koju minna, aga vist pean Aini ootama, et ta mind ära viiks, kuigi ta jõuab vist alles kahe ajal koju. Kui Kristelil sulli on, siis äkki tellin takso. Elan küll siinsamas, aga öises Karlovas ei taha eriti jalutada, pipragaasi ega midagi kah ei ole. Ja uskumatu, ma räägin esimest korda sellist juttu! Ju varitseb siis täna mind mõni oht, ei tea. Kuigi oleks juba hea olla pestult-kammitult omas voodis ja see jutt venib juba liiga pikaks.
Homme siis akadeemilist nõutama, loodan, et antakse kah, muidu on pahasti. Aga noh, samas, miks nad ei peaks. Ikka annavad

I'm back, big as life and twice as ugly!!!

2008-02-01T09:21:00.000-08:00

Ah, kui äge, ma saan jälle blogi kirjutada. Tegelikult on hea, kui arvutit ei ole, siis saab lugeda ja muude asjadega tegeleda, kui muidu oleks nende asemel internetis passinud.
Nii, vahepeal sai sess tehtud. No muidugi poolenisti ülelastult. Aga siiski, Tool ja Hallap tehtud väheamalt:D No ja nüüd siis suundun teisele poole, loodan, et siis olen ka natuke parem õpilane;)
Mul oli üks öö eriti produktiivne siin. Kirjutasin ühed laulusõnad, ühe luuletuse ja lugesin ühe raamatu läbi. Vonnegut on ikka äge ja hea, et ma ta ette võtsin. Praegu hakkasin Platonit lugema, mis on üliäge, ja aitäh kamraadidele selle eest:)
Praegu olen üldse Põltsamaal. Tšillin, puhkan, enne magasin, tegin süüa, joon teed. Mõnus on niisama olla, tõesti. Vahepeal.
Ja eriti kiiresti hakkab juba veebruar peale ja siis veel märts ja siis minek! Ma ootan seda väga, muidugi on ka hirm uue asja ees, aga tuleb teada, mida karta ja karta tuleb neid asju, mis ei ole õiglased ja mis teevad kahju! See oli nüüd hästi pandud!
Praegu olen natuke vässu, aga ma peaks poodi minema, või noh, Selverisse šoppama, kõht on kah hullult täis, nii et peakski jalutama natuke, samas, väljas on mingi tuisk:S Ja praegu ennast peeglist vaadates avastasin, et ma olen mingi eriti uimase näoga. Normaalne.
Enivei, nüüd ma lõpetan!

tundesähvatus

2008-01-23T12:03:00.000-08:00

Liina on ikka naljakas. Päris otsekohene tütarlaps, peab ütlema, eriti kuumade Brasiilia meestega! Mul on arvatavasti õppimise allergia, sest nii kui ma mõtlen, et peaks nüüd lugema hakkama, nii hakkab pea valutama. Ei, tore muidu...
Aga Mäeotsad võtsid täna endale uue koera. Ta nimi on Pirre!
Rääkisin täna vanavanematele oma plaanidest, nad mõlemad olid ikka päris minu poolt! Aga jälle tuli umbes selline salvav küsimus, et mis ema siis teeb? Mis mõttes??? Kui ma oleks 40 ja mu tütar oleks 10, siis peaks minu käest küsima, mis tütar siis teeb, kui mina välismaale lähen?? Või ma olen äkki oma ema lapsehoidja? Omast arust nagu ei ole.
Oh, ma just vaatasin Heroes' ja Sylar ütles eriti huvitava lause seal. Kahjuks ei jäänud mulle meelde, kes selle tsitaadi autor oli, aga see oli midagi selle tundesähvatuse kohta, mis paneb inimest väga suure võ väga väikesena tundma. Noh, minu puhul siis väikesena. A krt, mis ma edasi peaksin siis tegema? Aa, vastust ei pea kaugelt otsima:D Ma saan kah kangelaseks ju:D
Täna tegime muide eriti laheda uue laulu. Voldemar. Rohkem ei räägi sellest siinkohal, ehk paari aasta pärast jälle!
Ja mis mõttes ma nägin eile seda lauljat, seda minu "poiss-sõpra". Ja tüüp vaatas mulle sellise näoga otsa, nagu ta olekski saanud seda, mida tahtis:D Küll on ikka mõni mees valesti-aru-saaja! Aga pm siis 8. jälle Rokikluppi! Ma ütlen, et täitsa koduseks on see koht juba saanud. Aga neid sünnipäeval tehtud pilte küll suurt vaadata ei julge, sest mine sa tea, missuguseid seal kohata võib. Kompromiteerivaid koledaid halbu??:D
Aga enivei, ma lähen nüüd õppima ära, sest muidu ma ei tee seda kunagi!!

Katale palju õnne sünnipäevaks!!!;)

2008-01-20T10:15:00.000-08:00

Oeh, mis mul siin siis öelda. Just jõudsin koju, kuigi peaks hoopis rämedalt Matjust õppima, aga noh, me lubasime vähemalt kella kaheks kodus olla, aga oops, jõudsime vist mingi kell kuus hoopis? Eks seda oligi oodata, mis meist siis muud tahta. Aga Rokiklubil oli kah sünnipäev ja muidugi, üks järjekordne lege pidu. Märksõnad oleksid: telefoninumber, kõrvarõngas, parem rind, vasak kannikas, raha puudumine keppimiseks, väike puude, Mäkk, taksojuht ja bardakk minu juures. Uskumatu lihtsalt, kui tore see kõik oli, ma juba ootan, millal jälle saab minna! Noh, ja siis peaks idee järgi olema kah vähemalt sama kammiv pidu! Cancel Case ikkagi ju;)

jälle vana nali

2008-01-16T13:21:00.001-08:00

Ja mul on jälle vana nali, peaksin õppima, aga selle asemel joon teed ja vahin niisama ja naeran, kuigi millegi üle ei olegi tegelikult naerda. Ma lugesin enne natuke seda inglisekeelset semiootika raamatut, aga see ajas mind natuke närvi, sest Juri Lotman oli Russian semiotic:D Samas, eks ta ju oli, kah, aga see selleks.
Põhimõtteliselt ma tegin täna Hallapi eksamit. Kas tuli jälle ainus artikkel, mille ma olin läbi lugenud või jaa:D Noh, aga samas, kaks korda on vedanud, et tea, mis nüüd edasi saab. Ja siis ma leidsin endale toreda uue eriala. Kusjuures ma pole oma perekonnas kellelegi rääkinud, et ma tahan eriala vahetada, noh, ja nad ei peagi teada saama tegelikult, ütlen siis, kui sinna lähen, sest enne ootab ees Inglismaa, appi, ma nii juba ootan seda! Eks muidugi sellega kaasneb ka hirm, et mis ja kuidas ja kas me ikka saame hakkama jne. Aga miks me ei peaks saama??? Miks me ei peaks??? Muidugi me saame hakkama. Ise mõtlesin siin, et peaks otsima mõnede hotellideja pubide aadressid ja võik neile juba ette kirjutada ja küsida, kas neil on märtsist töötajaid vaja. Noh, ja tegelikult saab elukoha-asjad juba ette ära ajada, eriti tore oleks, kui läheks lihtsalt sinna kohale ja kõik oleks juba ära korraldatud:D Aga eks selles teadmatuses seisne kah oma võlu.
Me hakkame siis kindlasti ülimalt palju The Moles'is käima, mis on üliäge, sest see on niii Rokiklubi:D Ja Rokiklubil on laupäeval sünnipäev ja Katal on pühakal süntar, nii ülimalt lahe:D Muidugi teine lahe asi selle nädalavahetuse juures on ka see, et ma pean rämedalt Matjuse eksamiks õppima, ja ,oi, kuidas ma ei taha sinna minna, ma olen ju täis rumal tegelt. Ta saab kah kindlasti sellest aru ja siis ma olen plindris (küll on tore selliseid sõnu kasutada)! Lotman võiks homme selle sõna sisse panna:D
PLINDRIS

No lihtsalt on öelda

2008-01-13T12:46:00.000-08:00

Ma pole midagi õppinud, homme on eksam, aga ma pole veel otsustanud, kas ma lähen kohale või mitte, muidugi peaks minema, sest mitteilmunud ei ole eriti tore, aga keda huvitab. Ma siin enne mõtlesin, et ma ei taha saada osaks halli massi seast. Noh selliseks inimeseks kes sünnib, käib koolis, otsustab pärast gümnaasiumi ülikooli minna, ja edasi sealt tööle, siis peaks väikese perekonnakese looma, nii moe pärast, siis tulevad erinevad probleemid: haigused, mehe truudusetus, enda truudusetus või mida iganes. Ja siis tuleb surm. No miks ma peaksin sisenema sellesse vastikusse ringi. Ma lähen hoopis maailma. Teiseks muidugi see, et võib-olla on meile üldse ainult 4 aastat veel jäänud, ning sellisel juhul ma peaksin need neli aastat sellele nõmedale üksluisele ja pisiprobleemidega "rikastatud" elule pühendama? Aga näe, mulle ei tundu nii. Ja ausaltöeldes mulle meeldikski rohkem teha sellist tööd, kus on vaja füüsilist keha, sest see on niikuinii selline tagaplaanile jääv atribuut. Vaimutööd võin ka üksinda kodus teha, ma ei tahakski, et igaüks mu mõtteid näeks ja ma vihkaksin seda, kui mu mõistus ei küündiks nende asjadeni, kuhu temalt küündimist oodatakse. Eks seal ole eradeid. Näiteks see, kui ma lihtsalt ise tahan, et keegi mu mõtteid kuuleks. Aga mina kavatsen oma elus olla iseenda peremees ja nii kaugele olen ma küll juba jõudnud, et ise enda eest otsuseid vastu võtta. Kuigi on inimesi ja institutsioone, mis kipuvad seda väikest aspekti unustama. Jah, siinkohal pean silmas ka ülikooli, mis ajendas mind kogu seda teemat arendama.
Mul muidugi on ka elus ambitsioone, aga need ei lähe siia kilda. Et ma saaksin neid kunagi teoks teha, peaksin ma olema juba aastaid tagasi pidanud teisiti elama, aga keegi ei küsinud, mida ma teha tahan. Siis. Noh, ja mis mul siis nüüd üle jääb? Ma ei saa teha seda, mida ma tegelikult tahan, ma ei taha teha seda, mida ma saaksin teha ja üle jääb siis midagi kolmandat. Ja senikaua, kuni ma pole korralikult aru saanud, mis see siis peaks olema, kui see teadmine üldse kunagi minuni jõuab, siis ma teen lihtsalt seda, mida ma hetkel tahan. Loomulikult ei mõtle ma seda, et olen oma afektide ori. Ma ei räägi oma tahtmistest kui primitiivsetest vajadustest. Räägin oma tahtmistest kui oma vaimu usaldamisest. Mu vaim veab mind kuskile poole ning mina lihtsalt allun sellele. Mu vaim on ehk ka ainus autoriteet, millele ma alluda suudan. Kõik teised autoriteedid võiksid autoriteedid olla enda jaoks, kui ma räägin üldse autoriteedist tavamõistuslikus arusaamas. Minu jaoks tegelikult autoriteeti ei eksisteeri, sest miks peaks siin maailmas olema midagi nii meelevaldst, mis minu puhul tekitab vaid negatiivseid emotsioone ja vastupidist reaktsiooni, ehk siis tahtmatust alluda?
Igatahes...aitab üldse sellest praegu!
Triin Troon

2008-01-12T12:27:00.001-08:00

ma olen täiesti ärevuses lihtsalt!!!!!
Bath:D

Ain't nobody who loves me better...except for U maybe!

2008-01-11T13:06:00.000-08:00

Ma olen ikka eriti tobe olnud täna. Ma peaksin ju õppima, aga olen ühe loengu läbi lugenud ja mitte midagi muud:D Raamatukogus oleksin magama jäänud. Aga kui mu eriala sellist reaktsiooni esile kutsub, siis võib-olla ma ei peaks ikkagi seda õppima?!? That is a question!

Ma ikka mõtlesin, et...ah, ei mõelnud midagi. Täna on mingi maailma kõige mõttetum päev olnud ja ma tahaksin juua, sest mu suu kuivab.

Aa, ja veel seda, et ma nägin unes, et Kristo tegi mitu avariid ja ma ütlesin talle (reaalselt), et ta ei läheks lähematel päevadel autoga sõitma. Ja eile oli ta mulle vastu kirjutanud, et aitäh, et ma teda hoiatasin, kuna Tann oli läbi jää vajunud autoga. Kui ma poleks teda hoiatanud, oleks tema kah sõitma l'inud! Maybe he would be dead by now. Ma ei tea, kuidas ta sellest deemonist võiks lahti saada, ta on tugev, aga ju on tal siis kaitsjaid;)

Spooky

Every new day could be an adventure! Lihtsalt äkki tundus, et ma peaksin seda ütlema, sest varsti hakkab üks suuremat sorti adventure!

Aga enne veel KoRn :D

Ja sellega seoses tuleb meelde, et ma peaksin Kärdile raha ära saatma, aga kahjuks ma ei viitsi rahakotti osta:D sorry, Kärt, you'll get it tomorrow

Peaks hakkama inglise keelt harjutama:D

väga "produktiivne" päev

2008-01-10T11:42:00.000-08:00

Aa, ma valmistasin ennast täna ette täiega, et hakkan õppima. Esmaspäeval on ju Tool eksole. Ja siis ma nõustusin juba hommikul Tristanit hoidma, see kestis kella kuueni ja kella 7-ks läksime Ainiga kinno ja ma ei saanud keelduda, sest tal olid piletid juba ostetud.
I am legend. Täiesti hea oli. Ausalt, pole ammu nii head Hollywoodikat näinud. No eks seal olid ka žanriomased lollused, aga üldmulje ikkagi hea, pinget osati hoida ja igav ei hakanud kordagi. Pea hakkas valutama ainult. Nägin oma vana klassivenda Egertit. :) Kinos.
Tahaks juba Inglismaale tegelt, tahaks kõik selle selli ja värgid praegu sinnapaika jätta, lennuki peale istuda ja ära sõita. Aga see oleks muidugi põgenemine. Mul tuli meelde, et üks hea horoskoop rääkis, et ma pean kardinaalselt oma elu muuta, sest vastasel juhul võivad tagajärjed kurvad olla. No eks ma siis praegu tegelengi selle muutmisega. Noh, muutmise planeerimisega. Ma hullult avastasin ka Tooli õppides, et ma ikka ei sobi intelligendiks:D Hahaaaa...no mäluga on probleeme.
Ah jaa, eile käisin vanatädi juures külas. Ta on 81 ja me rääkisime poole üheni juttu. Väga tore oli. Ma soovitasin talle, et ta peaks oma elust kindlasti raamatu laskma kirjutada, aga ta ütles, et on proovinud, aga sellest pole midagi välja tulnud, sest ta ei suuda lihtsalt rääkida nendest asjadest. Aga tema elu ongi raamat, peaks ise diktofoniga talle külla minema, see on lihtsalt uskumatu, missugune tema elu olnud on. Surmasuust on ta pääsenud...ee...5 korda??!? Malaaria, tuberkoloos, mõrvar ja vangilaager. Aga tegelikult ma ei peaks üldse neist asjust rääkimagi, ta pole mulle luba andnud. Mis seal ikka siis...ütleme, et ma just mõtlesin selle välja:D
Aga ma arvan, et mul tuleb täna pikk öö, sest ma pean kõvasti Andruse eksami jaoks valmistuma, samas, kui mul väga hästi läheb, ehk siis saan E kätte. Ma olen ju rumal. Oeh, on ikka keeruline see lolli elu:D
Ma loodan, et ma saan homme oma arvuti parandusse viia, siis kirjutan oma raamatut edasi, oi, ma olen vahepeal palju ideid saanud. Muidugi pooli ma enam ei mäleta, sest mul on mäluga suri probleeme
Ah jaa, ja UK suhtes juhtis mu vanatädi mind ühe suuremat sorti probleemi juurde: minu vastuvõtlikkus külmetushaigustele. Ja seal tatises riigis:S Mul on kuiva kliimat vaja natukeseks, teeks terveks, noh:D
Enivei, ma pean nüüd lõpetama ja kohvi või midagi tegema, sest kell on juba palju!!!

poeem

2008-01-08T11:29:00.000-08:00

Tühjusest kaigub vastu kaja.
Täislikkust ei eksisteeri
Laman maa sees, ei reageeri
ja muud polegi vaja
Kõiks siin on ebareaalsuse reprodukstsioon
Kaugelt tulles mäletasin veel
et tunda sai muud
Kui seda, mis toimub eluteel.
Ütlesin veel, et näe, seal tuksleb
Tuksleb maa, mis elavnenud
Olete te nüüd rahuldunud,
et juurte küljest end lahti pekslend?
Unustanud kõik, mis tähtis
ja saabunud pimedusse endasse lasknud
Mine ehk ei olegi seda tahtnud
ent üksinduses mu leegitsus on jahtund.

mueeh

2008-01-08T11:24:00.000-08:00

Mul oli täna eksam, kusjuures õppejõud jäi lihtsalt robustselt 20 minutit hiljaks…eriti rõve, lihtsalt ootasime seal ukse taga, et saaks minna eksamit tegema, eino tore! Ma muide läksin täna hommikul raamatukokku, et veel mingid kohustuslikud artiklid läbi lugeda, ma leidsin üheksast ühe ainut ja kas küsiti seda? Jaa:D Vedas natuke…samas, ega ma pole ikka kindel, et ma läbi sain, sest ma kirjutasid ikka päris kahtlast juttu sinna vahepeal. Mul on kõht tühi, aga mul pole veel pangakaarti, sest ma ju unustasin oma parooli ära ja mul pole nüüd raha, et süüa osta…mõnus. Vot ma keedan nüüd makarone või midagi:D ideaalne tudengielu ikka!
Aga tegelikult me otsustasime Kadriga, et võtame nüüd akadeemilist ja läheme ära Inglismaale mõneks kuus. Tuleks välja mõelda, mida eluga peale hakata ja kas jätkata filosoofiaga ja muud sellised probleemid, eks see raha ole kah hea, mida sealt võimalik saada on, aga see pole esmatähtis, raha ei oma ju väärtust, see on lihtsalt kellegi poolt välja mõeldud, et inimesi kontrolli alla panna. Hahahaa…see viimane lause kõlas kui mõne usuhullu suust! Igatahes Maarja on eriti entusiastlik UK-sse mineku suhtes ja me Kadriga loodame, et Sandra tuleb meile aprillis või märtsis järele!!!Ja siis natuke tulevikuvisioonidest: Suvel tahame kindlasti Eesti trippi teha. Vaataks linnused üle ja käiks mere ääres jne. Ja ehk saan ma sügisest uude korterisse, siis oleks vaja seal remonti teha. Aga seda ma juba ootan, sest remont on äge;)